Tugitehnoloogia on erilahendus, mis on orienteeritud puuetega arvutikasutajatele. Võimalike puudeid on erinevaid ja seda ka erinevatel raskusastmetel. Näiteks: kõne-, nägemis- ja kuulmispuue, liikumis- ja koordinatsioonipuue, arengu- ja vaimupuue jne.

Spetsiaalsed tarkvarad või seadmed koos tarkvaraga keskenduvad mingile konkreetsele puudele ja üritavad sellest lähtuvalt lahendada lõppkasutaja probleeme, mis võivad arvuti kasutamise juures raskusi tekitada. Selliseid seadmeid on loodud läbi aja päris mitmeid, näiteks: punktkirjamonitor, ekraanilugeja, kõnesüntesaator, ekraanisuurendaja, punktkirjaklaviatuur, membraanklaviatuur, pedaalhiir, puuteekraan jne. Üldiselt võiks öelda, et laiemalt levinud tehnoloogiliste lahenduste disainimise juures on tihti arvestamata jäätud puuetega inimeste vajadusi, seega on isegi selliste robustsemate erilahenduste arendamisel endiselt väga pikk maa minna.

Arvestades tänapäeva kiiret tehnoloogia arengut (näiteks robotite ja masinõppe valdkonnas) võiks välja tuua ühe huvitava ja suurt tulevikupotentsiaali pakkuva erilahenduse – see on Aju-arvuti liides (AAL), ingl. k. Brain-computer interface (BCI). See on süsteem, mis võimaldab infovahetust inimese aju ja arvuti vahel, kasutades erinevaid tehnikaid aju-aktiivsuse mõõtmiseks ja töödeldes andmeid masinõpe meetoditega. AAL’i eesmärk on anda puuetega inimestele võimalus juhtida arvutit või mõnda teist välist seadet kasutades mõttejõudu. See tehnoloogia põhineb inimese ja arvuti koostoimimisel, milles mõlemad osapooled adapteerivad oma käitumist vastavalt sellele, millist tagasisidet nad saavad [1]. Ei saa väita, et see tehnoloogia või idee on uudne (nagu paljude tehnikate puhul, on teadlased teinud probleemi kallal tööd juba aastakümneid), aga kindlasti on selle lahenduse areng saanud sisse uue hoo ja muutunud kättesaadavaks ka laiemalt.

Veebibrauserid on disainitud tervetele inimestele, mis eeldab hiire ja klaviatuuri aktiivset kasutamist – siiski võiks saada ka veebibrauserit kasutada ilma hiire ja klaviatuurita. Üheks huvitavaks projektiks võiks välja tuua „Veebibrauseri“, mis toimib AAL seadmega [2]. See erilahendus töötab P300 seadmega, mis kasutab „paaritu palli maatriksi“ paradigmat, et genereerida signaale kasutaja peanahal – need esile kutsutud signaalid töödeldakse koheselt ja tõlgitakse veebibrauseri käskudeks. Veebibrauserina kasutatakse Google Chrome’i, mille jaoks on loodud laiendus (extension), samuti tehti lahenduse jaoks juurde ka spetsiaalne virtuaalne hiir ja klaviatuur. Kuigi projektiga on olnud mitmesuguseid tagasilööke, siis üldine tagasiside on olnud hea ja tulemused näitavad, et AAL veebibrauserit võib edukalt kasutada igapäeva kommunikatsiooni vajaduste rahuldamiseks ja võimaldab lõppkasutajal intuitiivselt internetis surfata [3].

Allikad